Channel Avatar

LESTE NEWS @UC-N9D0W2F0qkyKybHnMYjVQ@youtube.com

22K subscribers - no pronouns :c

Empresa de comunicaĆ§Ć£o e notĆ­cias


Welcoem to posts!!

in the future - u will be able to do some more stuff here,,,!! like pat catgirl- i mean um yeah... for now u can only see others's posts :c

LESTE NEWS
Posted 1 month ago

Estrutura CPN-PLP ba PerĆ­odu 2025-2029 Lidera husi Jeneral TMR, iha Vise Naā€™in-8 inklui JosĆ© AntĆ³nio Belo (TARALEU).

DƍLI (LN): Estrutura ComissĆ£o PolĆ­tica Nacional-Partido da LibertaĆ§Ć£o PopulĆ”r (CPN-PLP) ba PerĆ­odu 2025-2029 neā€™ebĆ© Lidera husi Jeneral Taur Matan Ruak (TMR), iha Vise Naā€™in-8 inklui JosĆ© AntĆ³nio Belo (TARALEU).

Jose Antonio Belo (TARALEU) ema koƱesidu ida iha mundu jornalizmu fĆ³-nia kontribuisaun makaā€™as iha luta libertasaun nasional toā€™o ukun-an. TARALEU hanesan mĆ³s inisiadĆ³r PLP iha tinan 2016. TARALEU define nia-an sai hanesan ema politiku hodi asume kargu III Vise Prezidente CPN-PLP ba perĆ­odu tinan 2025-2030, liuhusi Kongresu NasionĆ”l PLP iha salaun OKA-Dili.

TARALEU hanesan mos ema ida neā€™ebĆ© sai inisiadĆ³r ba hamosu PLP iha tinan 2016. Nia envolve iha PLP dezde moris no iha tinan 2021, VIII Governu liuhusi Konsellu Ministru (KM) nomeia TARALEU sai nuā€™udar Prezidente Konsellu Administrasaun RĆ”dio TelevisĆ£o Timor-Leste (RTTL,Ep) ba perĆ­odi tinan hat no sei termina mandatu iha fulan-Maiu tinan 2025.

Maske TARALEU husi partidu opozisaun maibĆ© nia lori susesu ba RTTL,EP iha kobertura no transmisaun direita durante vizita Amo Papa Francisco nian mai Timor-Leste iha fulan-setembru 2024 hodi foti IX Governu nia oin no foti imajen Timor-Leste iha Mundu iha neā€™ebĆ© foin daluhuk iha istĆ³ria Timor-Leste, RTTL,EP fornese OUTPUT ba Televizaun husi nasaun barak.

Durante mandantu TARALEU nia maka konsege moderniza infraestrutura RTTL no dijitaliza produsaun no emisaun RTTL nian.

Haree ba pozisaun Prezidente Konsellu Administrasaun RTTL, Ep Hanesan pozisaun polĆ­tiku, nuneā€™e IX Governu bele ezonera JosĆ© AntĆ³nio Belo iha momentu saĆ­da deā€™it hodi nomeia figura seluk atu assume kargu iha RTTL, Ep.

Maske IX Governu bele hasaā€™i TARALEU maibĆ© hanesan Domingos Saldanha publika ona katak iha mandatu TARALEU nian mak konsege halo mudansa no hasaā€™i RTTL husi tahu laran Kaikoli, DĆ­li.

Avansa hodi kontribui matenek no kapasidade neā€™ebĆ© iha atubele marka tan istĆ³ria no halo buat foun ba nasaun Timor-Leste šŸ‡¹šŸ‡± liuhusi konfiansa neā€™ebĆ© fĆ³ husi militante PLP.

ParabĆ©ns ba Estrutura CPN-PLP foun mais tenke servisu hodi atinje mehi povu nian iha futuru.šŸ‡¹šŸ‡±šŸ‡¹šŸ‡±šŸ‡¹šŸ‡±
ā€Ŗ@politicaā€¬ ā€Ŗ@TimorViral-m5bā€¬ ā€Ŗ@tanetimorleste3690ā€¬ ā€Ŗ@mokatiltimorlesteā€¬ ā€Ŗ@videotimorupdateā€¬

23 - 0

LESTE NEWS
Posted 1 year ago

PARABRNS ANIVERSARIO FALINTIL BA DALA-48

0 - 0

LESTE NEWS
Posted 5 years ago

MENK Hatoā€™o Agradesimentu no Apresiasaun Gratidaun ba Governu Xina no Nova-Zelandia.

2 - 0

LESTE NEWS
Posted 5 years ago

Dr.JosƩ Ramos Horta : Happy Valentine Day ba
hau laiha

1 - 0

LESTE NEWS
Posted 5 years ago

PREZIDENTE REPƚBLIKA KONDEKORA LUTA NAIN HAMUTUK 71
DĆ­li, 28 Novembru 2019
Prezidente RepĆŗblika, Francisco Guterres LĆŗ Olo ohin kondekora Luta Nain hamutuk 71 iha loron komemorasaun IndependĆ©nsia Timor-Leste ba dala 44 iha resintu Prasa da Proklamasaun, Dili.
Prezidente RepĆŗblika, bazeadu ba kompetĆ©nsia neā€™ebĆ© temi iha alĆ­nea j) hosi artigu 85 Konstituisaun RepĆŗblika DemokrĆ”tika Timor-Leste, konjuga ho artigu 2, ho artigu 4, nĆŗmeru 1 no ho artigu 5, alĆ­nea a) hosi Dekretu-Lei nĆŗmeru 20/2009, loron 6 fulan-maiu, dekreta:
I. Sidadaun hirak tuirmai neā€™e hetan kondekorasaun ā€œKolĆ”r Orden Timor-Lesteā€ a tĆ­tulo pĆ³stumo:
1. AntĆ³nio Duarte Carvarino 'Mau Learā€™ -Primeiru Ministru
2. Hamis Bin Umar Bassarewan 'Hatta Ulas Timor'- Ministru Edukasaun
3. Vicente Manuel dos Reis 'Bie Kie Sahe' -KomisĆ”riu PĆ³litiku NasionĆ”l
4. Carlos CĆ©sar dos M. C. Correia 'Mau Lakaā€™- KomisĆ”riu PĆ³litiku
5. JosĆ© da Costa ā€˜Mau Hodu Ran Kadalakā€™ -KomisĆ”riu PolĆ­tiku
6. HĆ©lio Sanches Pina ā€˜Mau Krumaā€™ -KomisĆ”riu PolĆ­tiku
7. InĆ”cio Dias Fonseca ā€˜Mau Solanā€™ -Adjuntu CCF
8. Afonso Maria do SantĆ­ssimo Redentor AraĆŗjo - Membru CCF/Adjuntu PolĆ­tiku Sentru Norte
9. Francisco Borja da Costa - Membru CCF
10. Maria do CeĆŗ Pereira ā€˜Bi Learā€™-Membru CCF
11. Daniel da Costa ā€˜Nahacā€™-Adjuntu PolĆ­tiku Militar/Rejiaun Haksolok
12. JoĆ£o Menezes ā€˜Dara Loiā€™-Delegadu Komisariadu (DK)
13. Paul Alves Sarmento ā€˜Tulodaā€™-Vise SekretĆ”riu Rejiaun
14. JoĆ£o Pinto da Cruz ā€˜Kolinahac Tauametaā€™ -KolaboradĆ³r Komisariadu (KB)
15. Adelino Carvalho ā€˜Umusegueā€™ -Kolaborador Rejiaun
16. JosĆ© da Silva - Xefe Estadu MaiĆ³r
17. Pe. MƔrio do Carmo Lemos Belo - Konselleiru Polƭtiku Militar
18. JosĆ© Cirilo Correia da Silva Nunes ā€˜Mau Braniā€™ - 2o Komandante/Brigada Choque
19. Lino da ā€˜Costa Olo Kasaā€™- Komandante Setor/Setor Ponta Leste
20. Rosito Ximenes Belo - Komandante Unidade
21. Cipriano Ribeiro Martins ā€˜Rodak Teki Timurā€™-Komandante Unidade 1a Unidade Guerillha
I. Sidadaun hirak tuirmai neā€™e hetan kondekorasaun ā€œKolĆ”r Orden Timor-Lesteā€:
1. JoĆ£o Miranda ā€˜Aluc Descartesā€™ -2.o Komandante Rejiaun
2. Benedito Dias Quintas ā€˜Punu Fanuā€™ Adjuntu PolĆ­tiku Rejiaun
II. Sidadaun hirak tuirmai neā€™e hetan kondekorasaun ā€œMedalla Orden Timor-Lesteā€ , a tĆ­tulo pĆ³stumo:
1. Maria Alexandrina G. Xavier ā€˜Loukauā€™-Asistente PolĆ­tika CPN no ResponsĆ”vel OPMT/FA
2. Julieta Ramos ā€˜Daha Lekas/Maria Susu Kedeā€™-Delegada Partidu no ResponsĆ”vel OPMT/Rejiaun Haksolok
3. Raul Duarte Isaac ā€˜Hideonā€™- Komandante KompaƱia
4. JosĆ© Freitas Moreira ā€˜Mau Lemoraiā€™- Komandante KompaƱia
5. Marcelino Amaral ā€˜Mau Lohoā€™- Komandante KompaƱia/Forsa Setor
6. JĆŗlio da Costa ā€˜Besi Taur Rubyā€™- 2.o Komandante 5a KompaƱia/Rejiaun Nakroma
7. JosƩ Mautalo - Komandante Pelotaun
8. Fernando Lay - Espesialista Arma Pezada
9. Armindo Vila Nova Cabral ā€˜KĆ”rasā€™- Soldadu
10. Higino Santana ā€˜Mau Glucimā€™- Soldadu
11. Casimiro da Costa - Soldadu
12. JosĆ© Lemos ā€˜Lemosā€™- Soldadu
13. Pedro Gomes ā€˜Besokā€™- Soldadu
III. Sidadaun tuirmai neā€™e hetan kondekorasaun ā€œMedalla Orden Timor-Lesteā€
1. Domingas Alves da Silva ā€˜Bilou Maliā€™ -Asistente PolĆ­tika Militar/Rejiaun Kruzeiru no ResponsĆ”vel OPMT/OMT/FA
2. JĆŗlia Goncalves - Membru OPMT
3. LourenƧo JosĆ© Cabral ā€˜Aquitoā€™ -2.o Komandante KompaƱia
4. Elias da Costa ā€˜Kasian Susarā€™- Komandante Pelotaun
5. Matias Menezes ā€˜Mata Gaioā€™- Komandante Pelotaun
6. Paulino Freitas ā€˜Manu Belaā€™- Komandante Pelotaun
7. AmĆ©lio Garcia Ximenes ā€˜Mau Alsiā€™- Komandante Pelotaun
8. Lino Damas ā€˜Mau Lakaā€™ -Komandante Seksaun
9. Matias Soares ā€˜Ran Nakaliā€™- Komandante Seksaun
10. MoisĆ©s GuimarĆ£es ā€˜Piksy Mauā€™- Komandante Seksaun
11. Raul Cipriano Madeira ā€˜Samodokā€™- Komandante Seksaun
12. Marciano da Cruz Soares ā€˜Bou Lesaā€™ Komandante Seksaun
13. Ɠscar Nuno Cai Ximenes ā€˜Nuno Kaiā€™-ā€˜ Elementu NĆŗkleu
14. Manuel Soares ā€˜Mau Lindoā€™ -Soldadu
15. PaĆŗlo da Costa ā€˜Mau Kiakā€™ -Soldadu
16. JoĆ£o Ximenes ā€˜Ama Lekiā€™ -Soldadu
17. Francisco Oliveira dos Santos - Soldadu
18. HorƔcio Fernandes - Soldadu
19. JoĆ£o Baptista Lopes ā€˜Namijenoā€™- Soldadu
20. JoĆ£o da Costa ā€˜Mau Soruā€™-Soldadu
21. JoĆ£o Sequeira - Soldadu
22. JosĆ© da ConceiĆ§Ć£o - Soldadu
23. JosĆ© Pinto ā€˜Koto Morukā€™ -Soldadu
24. Armindo Nunes dos Santos ā€˜Mane Terusā€™- Soldadu
25. Justino Madeira ā€˜Resi Zitoā€™- Soldadu
26. Lino AntĆ³nio Vasco Ribeiro ā€˜Loricoā€™- Soldadu
27. LuĆ­s da ConceiĆ§Ć£o ā€˜ConceiĆ§Ć£oā€™- Soldadu
28. Martinho Pereira ā€˜Mau Velisā€™- Soldadu
29. Paulino da Costa Almeida ā€˜Alinoā€™- Soldadu
30. Pedro Fernandes ā€˜Laiteā€™-i Soldadu
31. Raulino dos Santos Almeida ā€˜Hakiminā€™- Soldadu
32. Victorino Madeira ā€˜Oan Kiakā€™- Soldadu
33. JuliĆ£o Cabral ā€˜Bureā€™ Soldadu
34. LuĆ­s Gama ā€˜Mauk Rubiā€™ Soldadu
35. Agostinho Gaio ā€˜Sida-Butarā€™ Soldadu

2 - 1

LESTE NEWS
Posted 5 years ago

Puzia husi Kay Rala Xanana GusmĆ£o ho titulu- "AVƔ CROCODILOā€

1 - 0

LESTE NEWS
Posted 5 years ago

Serimonia Investidura Prezidente da Republika sr.Fancisco Xavier do Amaral , iha 28 Novembru 1975.

2 - 0

LESTE NEWS
Posted 5 years ago

PNTL Impede Manifestasaun ANTI PRADO iha Liceu -UNTL Dili

2 - 0

LESTE NEWS
Posted 5 years ago

Importansia coperativa ba dezemvolvimentu Comunitariu no Movimento Coperativa iha Timor Leste
Importansia coperativa ba dezemvolvimentu Comunitariu no Movimento Coperativa iha Timor Leste
(Husi: Juviano ā€œCorroā€ Xavier)




Koā€™operativa iha papel importante nudar pilar ida husi dezemvolvimentu ekonomia iha nasaun ida nia laran, hanesan Timor Leste nudar nasaun ida foin ukun-An iha era globalizasaun nia laran hasoru hela dezafiu oi-oin tamba dinamiku movimentu dezemvolvimentu ekonomia neā€™ebe mosu kompetisaun no la saudavel tan neā€™e tengki ezizi nasaun foun ida neā€™e hodi hamosu strategia, modelu oi-oin hodi nuneā€™e bele minimiza dezafiu hirak neā€™ebe mak nasaun ida neā€™e infrenta.


Seitor koperativa nudar sistema kiā€™ik oan ida neā€™ebe asimila iha fileira economia nia laran hahĆŗ husi lalaā€™ok, estoria no movimento mundial neā€™ebe mosu ho espontanidade ideia koā€™operativa neā€™ebe sistematiku no ideoloziku ideia koperativa neā€™e hodi responde situasaun ekonomia neā€™ebe ema ida-idak hasoru, grupu neā€™ebe ho rekursu kiā€™ik labele halo kompetisaun ho situasaun ekonomia neā€™ebe kompetatif iha merkadu rai laran no merkadu Internasional iha kontekstu dinamiku klobalizasaun nia laran.


Hakerek Naiā€™n hakarak foā€™o razaun kona ba argumentu ida neā€™e katak ā€œKoā€™operativa nudar sistema idaā€ ho difinizaun katak nudar metodu ou estrategia hodi hetan objektivu. Definizaun ida neā€™e ita lori hodi harĆ© ba koā€™operativa neā€™e rasik katak koā€™operativa nudar metodu, modelu, neā€™ebe estratejiku hodi responde nesesidade ekonomia urjente, ideia koā€™operativa neā€™e mosu tamba impaktu husi revolusaun industria neā€™ebe mosu iha Inglatera iha sekulu XVIII katak hamosu inspirasaun ida ba ā€œMovimento Koā€™operativa Mundialā€, hahĆŗ husi neā€™eba kedas ema hotu konsidera koā€™operativa nudar aimorik ida hodi kura problema ekonomia mundial ba sira neā€™ebe ho ekonomia kiā€™ik, harĆ© husi mudanƧa ekonomia mundial neā€™ebe sempre laā€™o ho kompetisaun no la saudavel ho sira neā€™ebe ekonomia kiā€™ik no sira neā€™ebe ekonomia boā€™ot hamosu reaksaun ba ema hotu liu-liu ba sira neā€™ebe ekonomia kiā€™ik hodi konsentra liu iha seitor koā€™operativa hodi muda sira nia kondisaun ekonomia neā€™ebe sira infrenta, estrategia neā€™e korektivu no mais apropriadu ba sira neā€™ebe mak ho ekonomia kiā€™ik.


Tamba neā€™e Timor Leste buka estrategia ida neā€™ebe adekuadu hodi dezemvolve sustemtabilidade ekonomia komunitariu mak hanesan meius ida hodi aseleira dezemvolvimentu komunitariu tamba modelu ida neā€™e kuaze nasaun hotu-hotu adopta hodi minimiza kestaun ekonomia rai laran no dezemvolvimentu komunitariu liu-liu nasaun sira kategoria terƧeiro Mundial, ba timor leste konsidera koperativa importante tebes hodi tau importansia no toma aksaun tamba konseptu ida neā€™e hetan legalidade no lezitimidade husi komponentes tomak iha rai ida neā€™e tamba pilar ida neā€™e hatuā€™ur ona iha konstituisaun RDTL artigu 138 foā€™o garantia ba dezemvolvimentu ita nia koperativa.


Estadu Timor Leste liu husi Guvernu Fretelin no Guvernu AMP kria oi-oin koā€™operativa iha timor laran tomak hahĆŗ husi Nasional toā€™o iha area rural (Remotes) konsidera pilar ida neā€™e, maibe nia impaktu ba sustemtabilidade dezemvolvimento ekonomia komunitariu sei sai nafatin interogasaun boā€™ot ida ba ita hotu tamba hetan failansu barak liu-liu sai interogasaun ba Organizasaun Movimento Estudatnes Fakuldade Ekonomia Timor Leste (MEFE-TL), tuir ami nia prespektiva katak dezemvolvimento nivel komunitariu sei minimu teb-tebes ho ida neā€™e difisil ba ita atu hateten kresimentu dezemvolvimentu ekonomia nasional tamba wainhira dezemvolvimentu ekonomia ho fileira makro neā€™e saā€™e tamba saā€™e mos husi dezemvolvimento ekonomia nivel komunitariu ho fileira mikro tuir ekonomikamente katak povu nia ekonomia saā€™e mak foin bele hatene katak kresimentu ekonomia toā€™o iha neā€™ebe ou saā€™e ba pursentu hira.


Agora harĆ© realidade iha teritoria Timor laran tomak liu-liu area rural (Romotes) dezemvolvimentu ekonomia komunitariu ā€œStatisā€ la laā€™o, komunidade nivel suco, Aldeia la organizadu Adminitrasaun suco ladun fungsiona, konhesimentu autoridade lokal minimu atu halo dezenhu ka planu dezemvolvimentu ekonomia komunitariu, rekursu hirak neā€™ebe iha suco, aldeia sub-Distrito ladun utiliza ho diak ida neā€™e mak kuandu ita husik bebeik povu nia moris mak nafatin hela deit, agora realiadde emjeral sai dezafiu boā€™ot durante neā€™e mak hanesan: Rekursu Umanu, neā€™e importante tamba grupo koperativa, institusional sira, lideranƧa komunitariu ladun iha kualidade, kapasidade no abilidade atu jere koā€™operativa neā€™e persiza atu hadia hikas, hodi nuneā€™e kapasidade atu jere organizasaun koā€™operativa bele efisiente no efectivu liu. Tamba neā€™e mak koā€™operativa hirak neā€™ebe guvernu hariā€™i no komunidade rasik tengki mate iha dalan klaran, segundu pontu kona ba kapasidade institusional ida neā€™e bele harĆ© husi sikun diferente: falta regulamentu internal iha koā€™operativa internal ba grupu koā€™operativa sira, valor institusional husi guvernu ka instituisaun kompetente ba koā€™operativa sira sei minimu liu, tantu husi menbru koā€™operativa rasik sidauk efektivu tamba mekanismu atu kontribui ba sira nia koā€™operativa rasik ladun iha partisipasaun tamba laiha regulador ambiente neā€™ebe klaru, ikus liu ba terƧeiru pontu kona ba kapital; koā€™operativa hirak neā€™be mak hariā€™i husi guvernu no grupu komunidade rasik persiza finanƧeiru neā€™ebe natoā€™on hodi ajuda koā€™operativa kikoan sira neā€™ebe sei persiza kontribuisaun husi parte kompetente.


Hakerek Naiā€™n hakarak produz hanoin balun sobre alternativas ou metode hodi hasaā€™e kresimentu ekonomia komunitariu, atu hateten katak seitor koā€™operativa hanesan meius apropriadu hodi responde lalaā€™ok dezemvolvimentu ekonomia komunitariu neā€™ebe sei minimu teb-tebes, dala barak ona Guvernu implementa ona koā€™operativa iha teritoria Timor laran tomak liu husi ministeriu dezemvolvimentu ekonomia Instituisaun IADE durante foā€™o fornesimentu ba komunidade liu-liu kapasitasaun ou treinamentu kona ba sustemtabilidade koā€™operativa oinsa utiliza rekursus hirak neā€™ebe iha hanesan: Rekursu humanu, FinanƧeiru, produsaun (Hasil-hasil Bumi), material no seluk-seluktan.


Depois de implementasaun treinamentu, kapasitasaun hirak neā€™e la iha kontinuasaun ho planu aksaun de implementasaun programa husi komunidade rasik tamba falta de akompahamentu ou monitorizasaun husi guvernu tamba neā€™e laiha sustemtabilidade ba hirak neā€™ebe guvernu fornese ona hanesan formasaun ka kapasitasaun hodi dezemvolve sustemtabilidade koā€™operativa iha futuru.


Tuir lolos monitorizasaun laā€™o depois de implementasaun koā€™operativa inklui treinamentus hirak neā€™ebe foā€™o ba grupu koā€™operativa tomak iha timor leste monitorizasaun importante ba guvernu hodi hatene komunidade ka grupu hirak neā€™ebe iha interese hodi dezemvolve seitor koā€™operativa atu nuneā€™e ita bele hatene katak failansu, dezafiu komunidade nian no saida mak ita persiza kontribui hodi konsolida ou bele mos haluan seitor koā€™operativa ida neā€™e hodi garantia sustemtabilidade dezemvolvimento komunitariu, suporta finanƧa, material, fasilita treinamentu tan no buka hatene difikuldades internal koā€™operativa neā€™ebe sira hariā€™i.


Hau hanoin ida neā€™e parte dalan ida mos atu dezemvolve seitor koā€™operativa iha futuru, hakerek naiā€™n hakarak hateten sai frakezas husi parte guvernu nian liu-liu husi ministeriu kompetente ba programa dezemvolvimentu seitor koā€™operativa iha Timor Leste, katak wainhira forma koperativa no treinamentu hirak neā€™ebe foā€™o laiha cross chek katak depois de foā€™o treinamentu ba koā€™operativas sira la iha programa kontinuasaun ba koā€™operativa refere, ida neā€™e hanesan ita ā€œsoe batar ba manu ā€œ hili ka la hili neā€™e kestaun imi nian ida mak problema boā€™ot no defisil ba ita atu halo formulasaun ou analizasaun kona ba mudanƧa seitor koā€™operativa iha futuru.


Maioria povu Timor Leste nia vida iha agrikultura neā€™e katak sira sei la ses husi koā€™operativa, no komunidade barak liu mak ho vida negosiu liu husi bisnis, forma grupo koā€™operativa atraves ho sira nia kbiā€™it rekursus neā€™ebe iha ida fali mos guvernu tengki harĆ© seitor integradu sira hanesan seitor infrasktrutura, elektricidade hodi fasilita tipu produsaun neā€™ebe grupu koā€™operativa produz hodi lori ba merkadu no orientasaun produsaun ba merkaduria bele sufisiente hodi nuneā€™e bele responde nesesidades komsumedores. Koalia kona ba dezemvolvimentu komunitariu sei la ses husi seitores koā€™operativa neā€™ebe bele hakbiā€™it komunidade ka grupu negosiu sira hodi moris mesak mos bele responde rasik sira nia ekonomia no sira nia bisnis ida neā€™e nudar dalan hodi formula dezemvolvimentu komunitariu.


Hakerek Naiā€™n: Alumni Estudantes Fakuldade Ekonomia UNTL (Studu Dezemvolvimentu)
Numeru Telefone: +670-77380210
Email: comp_corro@yahoo.com

3 - 0

LESTE NEWS
Posted 5 years ago

20 ANOS DA CONSULTA POPULAR Na televisĆ£o do Brasil -GloboNews

20 ANOS DA CONSULTA POPULAR Na televisĆ£o
do Brasil - GloboNews MilhƵes de telespectadores assistiram a reportagem
especial produzida pela assessoria de comunicaĆ§Ć£o social do MCAE - Ministro
Coordenador dos Assuntos EconĆ³micos, com apoio do CAMSTL-Centro Audiovisual Max
Stahl Timor-Leste. A GloboNews Ć© o canal noticioso de maior prestĆ­gio e
audiĆŖncia da TV brasileira. A reportagem foi veiculada no Programa ā€œGloboNews
Internacionalā€ que estreou na sexta-feira 13 e estĆ” sendo reexibido. Em Nova
Iorque e no Rio de Janeiro, os comentaristas do programa ressaltaram a
experiĆŖncia positiva das NaƧƵes Unidas, o apoio incondicional de Portugal Ć 
causa timorense e a visita do lĆ­der histĆ³rico Xanana GusmĆ£o ao Brasil nos
primeiros anos da IndependĆŖncia de Timor-Leste.


#Like #Share #Subscribe

1 - 0